Arbuusipidu.

Aeg sealmaal, et osad prisked arbuusid ootavad varrelt vabastamist. Et suurim rõõm on jagamisrõõm, kutsume 7. augustil, hirmpalaval laupäeva pärastlõunal, kokku mõned lähikondsed, et osa saada kuue erineva vilja maitseelamusest.
Kuna arbuusi mekk on jahutatult parem, korjame saagi hommikul, et vahetult enne degusteerimist see keldrijahedusest avalikkuse ette tuua. Pakutavateks sortideks on Sugar Baby, Lajko II F1, Sweet Favourite F1, Sunshine F1, Starlight F1 ja vili, mis kasvab eelmisel aastal poest ostetud väga magusast (Ungari) arbuusi seemnest. Kutsume teda Ungari arbuusiks. Juuresoleval pildil on ta äsja peenralt nopitud.

Esimesena nopime 5,9 kg kaaluva tumerohelise koorega Sugar Baby, mille ümbermõõduks kujuneb 73 cm.

Järgmisena toome peenralt ära välimuselt eelmise sordiga väga sarnase, pisut suurema Lajko II F1. Temal ümbermõõtu 80 cm.

Viimaks on kätte jõudnud aeg ka varem kõne all olnud Sweet Favourite F1 põllult ära tuua. On kasvanud õige priskeks; pikkust ühtekokku 47 cm, ümbermõõtu 69,5 cm ja kaalu 8,9 kg!

Samasse kaalukategooriasse on tüürinud kirju koorega, nö ungari arbuus diameetriga 79 cm.

Veel on peenralt tuua Starlight F1 ja Sunshine F1. Nemad jäävad oma massiväärtustes 5,1 ja 4,7 kg juurde - ka päris kenad ponksud. Selline kirju seltskond arbuuse on kogunenud siia murule. Peagi saavad ka külalised imetleda nende mitmevärvilist välimust ning välja selgitada oma lemmikud.

Peab tunnistama, et vaatamata kuumale ilmale (soojakraade + 32 ) ja viieteistkümnele janusele suule, on 6 pirakat arbuusi koheselt "ära lahendamiseks" liig suur tükk. Esialgu igast viljast viil mekutamiseks ja ... ega ausalt öeldes rohkem ei taha kõht korraga mittekuidagi mahutada. Kuna arbuuside viljaliha on sel aastal nii magus, tekib mul korduvalt vajadus külma ja puhta vee järele.
Esimesena maitseme Starlight F1, minu selle aasta üht lemmikut. Tundub, et ta on pisut ülevalminud, järjekordselt mõranenud sisuga, õrnalt jahune.
Kuna üritan võimalusel sündmusi pildile jäädvustada, tegeleb abikaasa viljade lahtilõikamisega, laiali jaotamisega.
Teisena üllatab kollase viljalihaga Sunshine F1. Maitse magus ja mahlane, kuid mitte päris klassikalist arbuusi meenutav. Selline arvamus jääb kõrvu.

Järgmisena pakutakse ülimagusa maitsega Sugar Baby´t. Selleks momendiks on mul suur vajadus loputada maitsemeeli külma ja puhta veega.

Temale sarnase välimusega Lajko II F1 on hoopis mahedama-lahedama maitsega. Seemned on siin väiksemad. Leiame ühiselt, et tegu nö dieetarbuusiga, janukustutajaga.

Viies katsealune on nö ungari arbuus, ilusa kirju koorega, mõnusa maitsega; saab enamuselt hindeks 5 (skaalas 1-5). Loomulikult on selline hinnangute jagamine ülimalt subjektiivne. Tegelikult võinuks eelnevalt välja selgitada, milliseid omadusi arvesse võtta (välimus, seemnete olemasolu, viljaliha konsistents, maitse jne), aga tegelikult on ürituse eesmärgiks siiski üheskoos osa saada Eestimaa pinnal kasvanud kopsakate arbuuside mahalasest maitsest.

Enne viimase arbuusi avamist, on minul igatahes kõht väga täis ja hea meelega ampsaks midagi soolast. Ja janu! Vaatamata viljade diureetilisele toimele, ei ole kempsuukse taga järjekorda. Nii mõnigi imestab, et ei kipu pissile. Tõenäoliselt on see tingitud palavast ilmast, kehavedelike aurumisest.

Viimasena lõigatakse lahti pikliku kujuga Sweet Favourite F1, täna kõige kogukam 8,9 kg kaaluv arbuus, mis 1978 aastal kuulutatud Ameerikas võitjaks. Minu üllatuseks kogub viimane kõige rohkem punkte (üks varem ära proovitud selle aasta eksemplar ei jäta mulle nii head muljet). Kolm külalist annavad 5-palli süsteemis hindeks 6 ja kaks degusteerijat lausa 7!? Ka mulle maitseb täna see sort väga, paneb kohustuslikule arbuusi söömise ja hindamise osale ilusa punkti.

Kuna isu täis söödud (on tunne, et vähemalt nädal aega ei taha kogeda seda magusat ja mahlast maitset oma keelel) ja valdav osa viljadest laual sööjaid ootamas, saab igaüks lahkudes suured tükid arbuusi kaasa. Täna siin neid mõtteid kirja pannes, tunnen jälle vajadust mahlast nõretava viljalõigu järele. Niipea kui punkt kirjutisele pandud, lähen arbuusile! Aidaa!