Lükopeeni on põhjalikult uuritud vähkiennetava toime osas. Erinevalt teistest toidu fütotoitainetest, mille mõju on jälgitud loomadel, on lükopeeni korduvalt uuritud inimeste peal ning avastatud selle aine kaitsev funktsioon erinevate vähkide osas, nagu eesnäärme-, rinna-, emakalimaskesta-, kopsu-, käärsoole-pärasoole vähk. Ajakirjas " The American Journal of Clinical Nutrition" avaldatud uuringus avastati huvitav tõsiasi, et jäme- ja pärasoole adenoomiga ( polüüp, mis võib üle minna soolevähiks) patsientide veres on lükopeenitase 35% madalam, kui uuringurühmal, kel polüüpi ei esinenud. Ka beetakaroteeni sisaldus oli 25,5% väiksem. Lõplikus uuringu analüüsis tuli välja, et vereplasma madal lükopeenisisaldus (alla 70 mikrogrammi liitri kohta) ja suitsetamine suurendavad jäme-pärasoole adenoomi tekke tõenäosust. Madal lükopeenitase suurendas riski ligi 230%, suitsetamine 302%.
Lükopeenile omistatakse ka vere valgeliblede DNA-d kaitsev roll.
Ja veel üks tähelepanek! Lükopeenirikaste viljade ja rohelise tee tarbimine võivad suuresti vähendada meestel riski haigestuda eesnäärme vähki, vihjatakse uuringus, mis avaldatud ajakirjas "Asia Pacific Journal of Clinical Nutrition." Kusjuures, kui tarvitada regulaarselt nii lükopeenirikkaid toiduaineid kui ka rohelist teed, on kaitsev efekt tuduvalt suurem, kui süües-juues ainult üht või teist toiduainet.
Arbuusisöömisest on abi ka silmadele! Silmapõhjade lupjumist ehk maakula degeneratsiooni peetakse maailmas üheks peamiseks pimedaks jäämise põhjuseks vanemas eas. Silma võrkkestal asub üks imepisike ala nimega kollatähn ehk maakula. Kui me vaatame mingit objekti, siis tekib sellest ümberpööratud terav kujutis kollatähni piirkonnas. Seega võimaldab kollatähn näha peeneid detaile. Selleks, et vähendada vanusega seotud maakula degeneratsiooni haigestumise riski, soovitatakse päevas süüa kolm või enam portsjonit puuvilja, et katta vajalik kogus A-, C- ja E-vitamiini. Arbuus aitab siinjuures seda eesmärki saavutada. Kui suur on üks ports arbuusi? Artiklist loetu põhjal 152 grammi ehk üks tassitäis.
Arbuusisöömisest on abi ka silmadele! Silmapõhjade lupjumist ehk maakula degeneratsiooni peetakse maailmas üheks peamiseks pimedaks jäämise põhjuseks vanemas eas. Silma võrkkestal asub üks imepisike ala nimega kollatähn ehk maakula. Kui me vaatame mingit objekti, siis tekib sellest ümberpööratud terav kujutis kollatähni piirkonnas. Seega võimaldab kollatähn näha peeneid detaile. Selleks, et vähendada vanusega seotud maakula degeneratsiooni haigestumise riski, soovitatakse päevas süüa kolm või enam portsjonit puuvilja, et katta vajalik kogus A-, C- ja E-vitamiini. Arbuus aitab siinjuures seda eesmärki saavutada. Kui suur on üks ports arbuusi? Artiklist loetu põhjal 152 grammi ehk üks tassitäis.
Arbuusis leidub erakordselt palju tsitrulliininimelist aminohapet, millest sünteesitakse arginiini. Organismis toimuvate keerukate protsesside kaudu kasutatakse arginiini uureatsüklis, et eemaldada kehast ammooniumi. Ta on kaasosaline, et lõõgastada veresooni, mille tagajärjel langeb vererõhk. Arginiinil on ka erektsiooni düsfunktsiooni ärahoidev toime, parandab insuliinitundlikkust II tüüpi suhkruhaigust põdevatel ülekaalulistel inimestel, kel esineb insuliinresistentsus. Ühesõnaga, aitab langetada veresuhkrut läbi insuliinitundlikkuse paranemise.
Minu suureks heameeleks on võimalik mõjutada antioksüdantide sisaldust arbuusis. Mida küpsem vili, seda rohkem karotenoide. Olulist rolli omab ruumi temperatuur. Antioksüdantide tase tõuseb arbuusides, mida säilitatakse toatemperatuuril. Ühes uuringus, kus vilju säilitati 21 C juures 14 päeva, leiti, et lükopeenitase tõuseb ligi 11-40%, beetakaroteenisisaldus 50-139% võrreldses värskelt nopitud arbuusidega! Samas madalate hoiutemperatuuride (5...13 C) juures tõuseb karotenoidide sisaldus väga vähe.
Niisiis, ei maksa kiirustada peenralt võetud või ka poest ostetud vilja avamisega, kui on soov muuta ta antioksüdandipommiks, mis asub rünnakule vabade radikaalide vastu. Ja ikka selleks, et hoida end tervena, elurõõmsana, nooruslikuna...