Heietusi....

Nüüd, kus sügis on hoo sisse saanud, põllud talvepuhkuseks valmistumas, on mõnus unustada end küdeva ahju ligi tuleleegimängu vaatama, veeretama mõtteid möödunust ja ka vargsi piiluma tulevikku. Arbuusid on kenasti ära söödud, isu selleks hooajaks rahuldatud. Mõtted aga veel mitte. Aeg-ajalt avastan end arbuusiteemadega kostitamas, netipõllul ringi uitamas, endale meelepärast teavet hankimas. Minu rõõmuks ei ole arbuusi näol tegemist vaid maitsva ja mahlase dessertköögiviljaga. Temas on peidus nii mõndagi vajalikku, alustades sellest, mida kogeb iga sööja, kui vilja lahti lõikab või hambad sisse lööb - suur veesisaldus. Magus maitse annab tunnistust süsivesikute olemasolust - erinevatest suhkrutest, mis meie rakkudele energiaallikaks. Valke ja rasvu on sajas grammis viljalihas minimaalselt. Võid ju kilo arbuusi korraga nahka pista ja saad sellest kogusest ennekõike tugeva täiskõhutunde, rasvu vaid 1,5 ja valke 6,1 grammi. Väga vähe. Süsivesikute sisaldus Vikipeedia andmetel 7,55 grammi 100g kohta. Kilo peale teeb 75,5 grammi - keskmise lõunaportsu jagu suhkruid. Nii mõnigi allikas kinnitab, et see vili ei paista silma oma vitamiini- ja mineraalainete rikkuse poolest. Siiski on ta suurepärane C-, A-, B6- ja B1-vitamiini allikas. Lisaks leidub märkimisväärsel hulgal kaaliumit, magneesiumit, ka rauda. Tervisttoetavaid toimeid on päris palju. Mind veetleb üks inglisekeelne artikkel, milles tuuakse välja arbuusis leiduvate mõnede fütotoitainete mõju tervisele. On ju hea teada, mida söödav peale meeldiva maitseelamuse veel positiivset pakkuda võib. Arbuusisöömine, nimelt aitab ära hoida põletikku, mis võib viia erinevate haiguste nagu astma, ateroskleroosi, diabeedi, soolevähi, artriidi, tekkimiseni. Kaitsvat toimet seostatakse viljas leiduvate kasulike antioksüdantidega nagu lükopeen ja beetakaroteen, mis kuuluvad karotenoidide hulka. Need on looduslikult esinevad taimepigmendid, mis annavad viljadele omase värvuse. Teatavasti muudavad tugevatoimelised antioksüdandid meie organismis kahjutuks tervist ohustavad vabad radikaalid - üliaktiivsed ühendid, mis tekivad kehas keemiliste reaktsioonide käigus. Organismi satub neid ka toidu ja õhuga ning tubakasuitsuga. Nad on võimelised oksüdeerima kolesterooli, mis kinnitub veresoone seintele, ummistades neid ning põhjustades südame-veresoonkonna haigusi (nt südameinfarkti). Vabad radikaalid võivad ahendada hingamisteid halvendades astma kulgu. Nad võivad suurendada luu- ja liigespõletikku, põhjustades liigesekahjustust. Teaduslikud uuringud on näidanud, et suurte C-vitamiini (mis on ka antioksüdant) ja beetakaroteenikoguste sissevõtmine aitab vähendada südamehaiguste riski, astmast tingitud hingamisteede spasme, soolevähi riski ning leevendada ka luu- ja liigespõletike sümptomeid. Üks tassitäis arbuusi sisaldab 24,3% C-vitamiini kogu päevasest vajadusest ja 11,1% A-vitamiini sünteesimiseks vajalikku beetakaroteeni.

Lükopeeni on põhjalikult uuritud vähkiennetava toime osas. Erinevalt teistest toidu fütotoitainetest, mille mõju on jälgitud loomadel, on lükopeeni korduvalt uuritud inimeste peal ning avastatud selle aine kaitsev funktsioon erinevate vähkide osas, nagu eesnäärme-, rinna-, emakalimaskesta-, kopsu-, käärsoole-pärasoole vähk. Ajakirjas " The American Journal of Clinical Nutrition" avaldatud uuringus avastati huvitav tõsiasi, et jäme- ja pärasoole adenoomiga ( polüüp, mis võib üle minna soolevähiks) patsientide veres on lükopeenitase 35% madalam, kui uuringurühmal, kel polüüpi ei esinenud. Ka beetakaroteeni sisaldus oli 25,5% väiksem. Lõplikus uuringu analüüsis tuli välja, et vereplasma madal lükopeenisisaldus (alla 70 mikrogrammi liitri kohta) ja suitsetamine suurendavad jäme-pärasoole adenoomi tekke tõenäosust. Madal lükopeenitase suurendas riski ligi 230%, suitsetamine 302%.

Lükopeenile omistatakse ka vere valgeliblede DNA-d kaitsev roll.

Ja veel üks tähelepanek! Lükopeenirikaste viljade ja rohelise tee tarbimine võivad suuresti vähendada meestel riski haigestuda eesnäärme vähki, vihjatakse uuringus, mis avaldatud ajakirjas "Asia Pacific Journal of Clinical Nutrition." Kusjuures, kui tarvitada regulaarselt nii lükopeenirikkaid toiduaineid kui ka rohelist teed, on kaitsev efekt tuduvalt suurem, kui süües-juues ainult üht või teist toiduainet.
Arbuusisöömisest on abi ka silmadele! Silmapõhjade lupjumist ehk maakula degeneratsiooni peetakse maailmas üheks peamiseks pimedaks jäämise põhjuseks vanemas eas. Silma võrkkestal asub üks imepisike ala nimega kollatähn ehk maakula. Kui me vaatame mingit objekti, siis tekib sellest ümberpööratud terav kujutis kollatähni piirkonnas. Seega võimaldab kollatähn näha peeneid detaile. Selleks, et vähendada vanusega seotud maakula degeneratsiooni haigestumise riski, soovitatakse päevas süüa kolm või enam portsjonit puuvilja, et katta vajalik kogus A-, C- ja E-vitamiini. Arbuus aitab siinjuures seda eesmärki saavutada. Kui suur on üks ports arbuusi? Artiklist loetu põhjal 152 grammi ehk üks tassitäis.

Arbuusis leidub erakordselt palju tsitrulliininimelist aminohapet, millest sünteesitakse arginiini. Organismis toimuvate keerukate protsesside kaudu kasutatakse arginiini uureatsüklis, et eemaldada kehast ammooniumi. Ta on kaasosaline, et lõõgastada veresooni, mille tagajärjel langeb vererõhk. Arginiinil on ka erektsiooni düsfunktsiooni ärahoidev toime, parandab insuliinitundlikkust II tüüpi suhkruhaigust põdevatel ülekaalulistel inimestel, kel esineb insuliinresistentsus. Ühesõnaga, aitab langetada veresuhkrut läbi insuliinitundlikkuse paranemise.

Minu suureks heameeleks on võimalik mõjutada antioksüdantide sisaldust arbuusis. Mida küpsem vili, seda rohkem karotenoide. Olulist rolli omab ruumi temperatuur. Antioksüdantide tase tõuseb arbuusides, mida säilitatakse toatemperatuuril. Ühes uuringus, kus vilju säilitati 21 C juures 14 päeva, leiti, et lükopeenitase tõuseb ligi 11-40%, beetakaroteenisisaldus 50-139% võrreldses värskelt nopitud arbuusidega! Samas madalate hoiutemperatuuride (5...13 C) juures tõuseb karotenoidide sisaldus väga vähe.

Niisiis, ei maksa kiirustada peenralt võetud või ka poest ostetud vilja avamisega, kui on soov muuta ta antioksüdandipommiks, mis asub rünnakule vabade radikaalide vastu. Ja ikka selleks, et hoida end tervena, elurõõmsana, nooruslikuna...