Nüüd, kus suvepäevad on juba lühenemas ja ööd üsna pimedad, võtan viimaks aega, et teha märkmeid arbuuside elust sel aastal. Ja väljast kostuva vihmakrabina saatel on eriti mõnus meenutada, kui mitmepalgeline see suvi on olnud.
Seemnete muldapanekuaeg oli kevadel üsna tavapärane - aprilli teine pool. Viie päeva pärast võis tervitada esimesi idanejaid. Pildile on võetud 6 päeva pärast külvi.
Uusi sorte ei hakanud selgi talvel tellima, sest suur mulliümbrikutäis erinevaid seemneid on veel alles, nagu näiteks 2010 aastal Johnnyseeds´ist ostetud ilusa triibulise kuue ja ümara kujuga
Starlight, mille magusast maitsest võiks jälle osa saada. Kaks aastat järjest - 2010 ja 2011 - saigi kasvatatud ja väga maitsvaid vilju nauditud, kuid samas tõdetud, et sordi nõrgaks küljeks on taimede soodumus närtsida, eriti enne vilja küpseks saamist. Siinjuures taimed, mis vastu pidasid, andsid väga magusaid arbuuse. Niisiis otsustasin sel kevadel seismajäänud Starlight´i seemned koos Sugar Baby, Sunshine´i, Golden Olive´i, Little Baby Flower´i ja Crimson Sweet´iga mulda pista. Seda enam, et selle mõne kasvatusaastaga on kogemusi ja nippe juurde lisandunud.
Avamaale istutamisega ei hakanud ka sel kevadel kiirustama. Juuni alguseks olid taimed üsna pikaks sirgunud ning õitsema hakanud. Paraku muutub kabariitide kasvades taimede transportimine üsna keerukaks. Nii sai üks Sunshine avamaale viimise käigus viga ja murdus juurekaelast.
Istutamise päeval, 4. juunil oli ilm suurepärane - päikeseline ja palav. Ka järgmisel päeval jagus leitsakut, mis andis lootust istikute soodsaks juurdumiseks, kuid mida aeg edasi, seda vesisemaks ja jahedamaks olud muutusid. Sel kevadel ei hakanud topeltloore taimede katmiseks lahti rullima, vaid otsustasin ühekordsete kangaste kasuks lootuses et öökülmad ja suur jahedus jäävad iga päevaga aina kaugemale selja taha.
Nädal peale istutamist nägid taimed välja pisut vaevatud.
Lehed on muutunud kollakamaks ja kasv peetunud. Mõistes, et ühekordne loor on ilmaolusid arvestades liiga õhuke, otsisin välja paar aastat tagasi põlve otsas meisterdatud kileloori, mis klappis suurepäraselt ühe peenra pikkusega. See võimaldab lehestikul ja juureümbruse mullal jääda kuivemaks ning vähendada taime soodumust nakatuda juureümbruse mädanikku, mis jaheduse ja niiskuse püsimisel võib saada saatuslikuks.
Kileloori all pole ohtu, et päikeselise ilmaga taimedel liiga umbseks ja kuumaks läheb. Looriosa annab õhutust ja kile laseb paremini ka valgust läbi.
Jaanipäevani välja ei olnud ilmad paranenud. Oli jätkuvalt külm ja vihmane, isegi mõni tera rahet langes pilvepiirilt jaanilaupäeval ja mõni taim oli selleks ajaks ka peenrast "lahkunud".
Kui juuni lõpus olen tavaliselt tolmeldanud arbuuside emasõisi, siis sel aastal polnud erilist põhjust ja tahtmist loori alla piiluda, kui et just fotojäädvustamise eesmärgil...et fikseerida kahe peenra taimede seisukord. Võib aga täheldada väikest erinevust mõlema peenra istikute vahel: arbuusid kileloori all näisid olevat pisut paremas seisukorras.
25.06 - loorialused taimed
25.06 - kileloorialused taimed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar