Kompu põske!

Tänu pikemat aega kestnud päikselisele soojaperioodile jagab arbuusipeenar märkimisväärselt suuri ja küpseid vilju. Käes on supermagusate arbuuside tippaeg!

Peenra vahel liikudes jääb silma oma kabariitide poolest teistest samanimelistest kogukamaks paisunud New Hope. Pole teisedki teab mis väiksed, aga üle keskmise on see sell kasvu küll visanud.
27.07 paneme ta kaalule. Mis sa kostad; oma 8 kilo pingutab välja!

Jah, arbuusid saavad imeliselt küpseks ning on minu arvates suhkrute poolest samal tasemel,  kui aastal 2010 ja 2011. Olgugi, et viljad paisuvad suureks, on kooreosa õhuke ja mahlane ning suurepäraselt töödeldav. Olen päris mitu raksu vaaritanud tšatnit, samuti lisanud viilutatud koori köögiviljasalatisse, mida talvel nautida ning valmistanud ka kummikommi välimusega maiust, võttes šnitti ühest välismaisest blogipostitusest.

Teen valmistamisel siiski omamoodi, asendades suhkru meega, ilma vanilje ekstraktita ning jättes lõpuosas ära arbuusikoorte suhkruga ülepuistamise. Mee doseerimine on täitsa juhuslik. Kuna dehüdraatorit pole sel suvel taibanud kodust kaasa võtta, panen siirupised ja läikivad arbuusitükid küpsetuspaberiga kaetud alusele katteloori alla ning viin õue päikse kätte tahenema ja see võtab päris kaua aega.

 

 Erinevalt suhkruga valmistatud kompudest on minu omad kleepuvamad, kuid see-eest ehk tervislikumad.