Sügiseselt

Sügis on koha ametlikult sisse võtnud ning minul on käsil põldude-peenarde koristus igasugusest kraamist, nii söödavast kui mittesöödavast. Peab mainima, et kevadel jagub tohutut entusiasmi kõikvõimalike tarvikute-abivahendite põllule vedamiseks, ikka ja ainult selleks, et taimekasvatus vilja kannaks. Nüüd, sellesama nodi ära koristamine ja oma kohale paigutamine on üsna vaevarikas, eriti kui vihm sagedane külaline. Mõistan lapsi, kes suure hurraaga kõikvõimalike mängude kallale asuvad, kuid pärast hädas asjade koristamisega. Minul niisamuti. Suur mäng ja eksperiment põllul on jõudnud lõpule ning ei pakata ma ühti suurest energiast, et kõik kivid ja kaared ning kiled sättida usinasti taas oma kohale talve ootama. Aga mis ikka; kevadel alustatud projekt vajab igatahes lõpetamist ning et oleks võimalik ka järgmist hooaega kenasti vastu võtta, sunnin end ikka ja jälle põllule.


Heites pilgu tagasi suvele, võib sellega üldkokkuvõttes rahule jääda. Arbuusisortiment võrreldes möödunuga on tunduvalt rikkalikum; kokku kasvamas 27 erinimelist esindajat. Enamus neist ootuspärased ja väga maitsvad. Siiski, gigant Carolina Cross´i viljelemine avamaal läheb vett vedama. Küpset ja suurt vilja maitsta ei õnnestu. Kahest peenrasse istutatud taimest elab üks üle kevadilmade vintsutused. Oma pika valmimisaja tõttu jääb ta aga lõpuks ebasobivatele sügisilmadele jalgu.

Pildil Carolina Cross kenasti piki peenart sirutumas ja on avanud ka oma esimese emasõie 25. juunil, mille ma viljuma meelitan. Esialgu sujub kõik kenasti. Viljahakatis hakkab mõõtu koguma. Põnevusega jälgin tema parameetrite suurenemist.

17. juulil saab täis kolm nädalat viljumisest. Minu arvestuste kohaselt peaks vili varrel veel kosuma kusagil viis nädalat, kuid paraku lõppeb tema arengutee just nüüd, kolmenädalaselt. Kuna arbuusi tagumine osa tundub katsudes sõrme all kahtlaselt vetruv võrreldes koore ülejäänud osaga, mis on prinkis ja kõva, otsustan ta varrelt eemaldada.
Ka pildil võib näha ebakorrapärast kuju vilja selles osas, kus kooreosa pehmem.
Nagu arvata võib, on ta alles täiesti toores; seest valge ja maitsetu. Kaal 4,7 kg - niisama raske, kui meie eakas kiisu.

Nõnda möödub esimene katsetus.

Suvi on jõudnud haripunkti, mis tekitab kahtlusi, kas Carolina Crossi küpset vilja sel suvel maitsta saab, kuid jään ootama uusi emasõisi. Nädala pärast õnnestubki üks tolmeldada.

Siin pildil on viljumisest möödas 6 nädalat. September on vahepeal kätte jõudnud. Veel kolm nädalat võiks ta kasvada, kuid nüüd on probleemiks sagedased vihmad. Liigne niiskus ja jahedus ohustab lehestikku. Üritan meisterdada peale korraliku vihmakile koos külgedel asuvate õhutusavadega. Kahjuks mu pingutused on edutud. Pooleteise nädala pärast on enamus lehti pruuniks läinud ning on ilmselgelt mõttetu vilja varrel edasi säilitada. Arbuusi kogumassiks kujuneb paljulubatud 80-90 kg asemel ca 8 kg. Mis seal ikka.

On, kuidas selle Carolina Crossiga on, mind aga üllatab üks kõrvitsasort, mis kevadel Seemnemaailmast tellitud. Suurekasvuline, nimega Goliàš. Ühele taimele leian koha õlikõrvitsa läheduses lauda taga. Alguses ei saa minema, pärast aga pidama. Nii võiks tema kohta öelda. Juuli alguses juba loobun mõttest, et peale õitsemise võiks ta ka saaki anda. Siiski, leian ühel päeval lopsakate lehtede varjus paisumas kolm kõrvitsat. 24. septembril on aeg nad meeste abiga toa juurde organiseerida.

Veel on lahti lõikamata ka Carolina Cross, mistõttu teen temastki oranžide mürakate seltsis viimase fotojäädvustuse. Mind aga hämmastab tõsiasi, et see Goliaši-nimeline kõrvitsataim on kasvatanud meile 3 suurt vilja massiväärtustega 50kg, 55kg ja 57kg. Lisaks leiame lehtede vahelt veel 15 kg ja 25 kg kaaluva ponksu! Omajagu "kingitusi" jagab lahkelt ka õlikõrvits, millede avamist ma põnevusega ootan, kuna kestadeta seemned kõlbavad koheselt süüa.
Jah, suvi on selleks korraks möödas, rikkalik sügis uhkeldamas oma andidega. Küllastustunne arbuusidest ja melonitest on suur. Seega liigun tänutundega peenarde poole kive, lauajuppe, raudkaari ära vedama, kilesid kuivatama, et maagi saaks peatselt saabuvaks talvepuhkuseks ette valmistatud.