Arbuusiuudis.

Augusti algus on siinmail ilus; soe ja päkeseline suvi kestab. Nüüd edasi, aga pakub ilmataat sagedasi vihmahooge, mida jagub rohkem kui nädalapäevad. Sajab nii, et peenravahed lurtsuvad. Libe ja lägane kõndida. Jätan põllud ja peenrad omapäi ning keskendun heameelega tubastele tegemistele ja muidu mõnusale äraolemisele, seda enam, et puhkuse viimane nädal juba käsil. Siiski, tikun paari päeva pärast ühel päikeselisel ja niiskel vihmapausi hetkel arbuusitaimede vahele ja mind ootab seal "üllatus" - Yellow Jade oma kümmekonna lõhkise viljaga.

Jaa, seda võis ette aimata, aga laiskuse tõttu jäävad õigel ajal vihmakiled taimedele organiseerimata ning nüüd paljastab muidu igati paljukiidetud arbuusisort oma nõrga lüli. Liigse vee tagajärjel prõksatavad pooltoored viljad lõhki.
Olgugi, et osadel arbuusidel on mõra üsna tagasihoidlik, ei jäta ma neid kauemaks varrele. Nii koguneb murule pea tosin vilja. Tõepoolest,
koor on suure pinge all ja järsemagi puudutuse korral praksatab sisse pragu.
Oo-jaa, meenub kevadine artikkel Hiinas plahvatavatest üleväetatud arbuusidest. Päris huvitav! Niisugust seost ma oma taimedega siiski ei leia , kuna ei ole kombeks neid suve jooksul nõndaviisi poputada. Sügisel või kevadel maa ettevalmistamisel tuleb muidugi kõne alla kõdusõnnik või mõni graanul kanakakat, kuid mitte hiljem. Ei või aga iial teada, mida meil taevast alla tuleb. Loodetavasti ei ole Yellow Jade´i viljade lõhenemine põhjustatud ülirammusast vihmast, vaid puhtast ja pehmest veest, mida viimastel päevadel liiga palju alla sadanud on.