Aeg vilja maitsta!

Arvestades tolmeldamise kuupäeva, tundub et võiks minna juba arbuusile, kuna peenras kollendab hulk lühikese valmimisajaga suhteliselt väikesemõõdulisi viljapalle sordinimetusega Yellow Jade. Esimesed emasõied viljuvad 17-19 juunil. Nüüd 24 päeva hiljem võtan neli kollast arbuusi kaasa. Tulemas ka ema sünnipäev, nii et tore viia kostiks üks päikeseliselt rõõmus ja mahlane vili.

Tundub, et 24 päeva õitsemisest kuni vilja valmimiseni on pisut vähe. Esimestel avatud arbuusidel on seemned pooleldi valged ja viljaliha helekollane. Maitselt küll väga mahlased ja magusad, kuid otsustan järgmiste sama sordi viljadega veel pisut oodata; lasen nii 4-5 lisapäeva peenras valmida.

Juuli on täies hoos, lõpuks alanud ka puhkus. Küll on tore riburadamisi valmivaid vilju peenrast noppimas käia. Olgugi, et Yellow Jade on kaalult üsna tagasihoidlik, ca 1-2,5, aga ka 3,4 kg pingutab välja, valmib ta kiiremini, kui näiteks Eestis enimtuntud ja kasvatatud Sugar Baby. Tundub ka, et haiguste suhtes on see hübriidsort vähem vastuvõtlik. Viljub üsna usinasti. Koor on õhuke ja õrn. Arvan, et pole paremat üllatust, kui viia sõbrale-tuttavale üks kelmikalt kollane ja mahlaselt magus arbuusipall.

Küpseks on saanud ka tumeda koorega piklik Petite Black Honey, mille valmimisajaks loetakse 26-28 päeva õitsemisest, seega nädalajagu päevi varem kui Sugar Baby. Kaalub keskmiselt 2-2,5 kg, aga ka raskemaid eksemplare tuleb ette. Hetkel kuulub minu lemmikute hulka.

19. juulil ära proovitud kollase viljalihaga ja 5,6 kg kaaluv New Hope võinuks veel mõni päev peenras olla; seemned helepruunid. Selle järel lahti lõigatud Yellow Jade raputab järjekordselt maitsemeeli magususe poolest.

Olgugi, et kollased arbuusid on ahvatlevalt magusad ja maitsvad, kipun palaval suvepäeval eelistama ikkagi just punase sisuga vilju. Lõiguke klassikaliselt roosat või punast viljaliha... mmmm... see on parim!