Kolmapäev, 1. juuni 2011

Juuni arbuusipõllul.

Juuni algus rõõmustab. Peaaegu kaks nädalat jutti on ilmad superilusad, päikeselised ja palavad, aga sealt edasi algavad mu taimedel katsumusterohked päevad. Sajab vihma, õhutemperatuur on üsna madal, mis ei soodusta arbuuside edenemist. Kuumalaine tõttu kõrvale heidetud katteloorid rändavad tagasi kaartele taimi kaitsma.
Aga esimesed õied avanevad just nüüd ebasoodsate ilmastikutingimuste aegu. Siiski, päris esimesed üritajad tomeldan 11-13 juunil viimastel soojadel päevadel. Oma kroonlehed on avanud Tom Watsoni emasõis kaunistades kollase täpina uhkes üksinduses kogu taime.
Teised sama sordi esindajad ei ole veel järele jõudnud. Kihk üksiküritaja viljuma meelitada on suur. Uitan peenra vahel ning leian Osh Kirgizia isasõisi. Küllap sobivad needki; ega´s mesimumm ka sorditi tolmelda. Naksan õienupsud ning tupsutan Tom Watsoni "kaunitari" kenasti tolmuseks.

Tolmeldan ka Sweet Siberian´i. Sel taimel jagub hulgaliselt isasõisi, nii et muret pole.

Mõne päeva pärast võib täheldada, et viljumine on õnnestunud; punnid varrel koguvad mõõtu. Paraku peavad jääma loori alla, kuna ilmad külmad. Vihma soristab iga jumalapäev, õhk on niiske, temperatuurid madalad. Tundub, et viljuvatele taimedele on olukord stressirikas, kuna üsna pea näitavad jõuetuse märke; viljaga väädil vajub longu leht või mitu. Kastmine ei näi olukorda parandavat.


Uurin vääte siit ja sealt. Milles asi? Meenub mullune juunikuu lõpp, mil seisin silmitsi sama probleemiga. Ei oska teha muud, kui eemaldada närtsinud lehed ja vaadata, mis saab edasi.

Leian netist probleemile inglisekeelse üldnimetuse Sudden Wilt, mis iseloomustab taime lehtede äkilist närtsimist mitme ebasoodsa teguri koosmõjul.


Oletatavalt on haiguse üheks vallandavaks faktoriks taimele mittesobilikud kasvutingimused: halb ilmastik, ebapiisav või liigne kastmine, vähene valgus, juurestiku arengut mitte toetav mullakeskond... Järelikult langeb stressis oleva taime vastupanu haigustele või muudele ebasoodsatele teguritele, mistõttu õitsemise ja viljade kandmise ajal tekib mingil põhjusel vee ja toitainete häire - takistus väädis, mis põhjustab lehtede kiire närtsimise, väädi kollabeerumise. Selgub, et tegemist on kompleksse haigusega, mis kätkeb endas nii agronoomilisi, patogeenseid kui ka taime enda iseärasusi.
Kuna probleem haarab viljunud vääti, siis saab selgemast selgemaks, et ilma lopsakate roheliste lehtedeta maitsvat, mahlast ja kvaliteetset saaki saada ei õnnestu. Veel panen tähele, et mühinal paisuma hakanud arbuusi kasv jääb toppama. Niisiis kaks nädalat hiljem - jaanipäeval - tõmban Tom Watsoni koos juurtega ja mõnisajagrammise viljanatukesega välja. Raske südamega.
Siin on New Hope paarinädalase viljaga. Mõne närtsinud lehe olen väädilt juba eemaldanud. Siiski taime päris välja ei tõmba. Jälgin vaid, mis lähipäevil toimub.
Õitsemine on hoo sisse saanud, minupoolne tolmeldamine samuti. Olen hoolas, kastan vajadusel. Kõik oleks nagu hästi, aga salakaval tõbi käib väljal ringi ning murrab mu esmapilgul ilusaid ja elujõulisi taimi; lehekese siit ja teise sealt, mõnel väädi korraga.... Olen nõutu. Ei oska teha muud kui järgneda, lehti näpistada, närbumisest haaratud taimi peenrast likvideerida.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar