Esimene saak.

Esimese arbuusi maitseme ära tegelikult juba 13. juulil, kui harvendan arbuuse, st lõikan ära üleliigseid vilju. Teen seda seepärast, et taim jõuaks valmistada 1-2 arbuusi korraga. Olen tähele pannud, et kõige suuremad ja maitsvamad viljad suudab taim kasvatada siis, kui võimalikult vähe korraga neid küljes. Seega, see esimene arbuus, mille lahti lõikame, on suure mehe rusika suurune Sunshine F1, mille eemaldan, kuna märkan, et kasv on toppama jäänud nii temal, kui pisut suuremal kaaslasel. Peenras olnud 2,5 nädalat. Kui vilja lahti lõikan, avastan, et on söödav; viljaliha õrnkollane, väga mahlane.
Teise vilja napsan ära 16.07 - üks väiksemat sorti Sugar Baby, kuid tema vist oleks veel kasvanud, kuna viljaliha õrnpunane, seemned helepruunid; on mahlane, kuid mitte nii magus, kui küps arbuus.
Kolmas arbuus on Sugar Baby (alumisel pildil). Võtame ta 20. juulil, täpselt kuu aega peale tolmeldamist. Selline väiksemapoolne 2,5 kg kaaluv küps vili. Maitselt väga mahlane ja magus.












Siin lahtilõigatult. Kohe valmistume teda maitsma.
Neljanda arbuusi võtame kolm päeva hiljem, Sugar Baby, peenras olnud 33 päeva, kaal 3575g, ümbermõõt 60 cm. Tundub, et ta oleks veel kasvanud, kuna koor paksemapoolne, seemned helepruunid, maitselt mitte nii magus, aga igaljuhul söödav. Seega vilja küpsuse hindamine on pagana keeruline. Mõni valmib kiiremini, mõni aeglasemalt. Parematel paladel lasen peenras kenasti küpseda...
Viies arbuus saab maitstud 25.07 hommikul. Väljavalituks osutub Sunshine F1, tolmeldatud 25 päeva tagasi. Kuna avastan taimel 3 vilja, võtan suurima hommikusöögiks kaasa.

Sunshine F1 vili kaaluga 3,1 kg, ümbermõõt 60 cm.

Päris pikka aega pean seda sorti triploidhübriidiks, st seemneteta variandiks ning murran pead, kuidas kasvatada teda nii, et viljaliha seemnevaba oleks, aga alles hiljem uurides süvenenumalt infot kodulehelt, kust seemned ostetud, saab mulle selgeks, et see iseärasus on sellele sordile mu enese poolt külge poogitud. Sordikirjelduses pole sõnakest midagi sellelaadset mainitud.

Viljaliha on kollasel sordil väga magus ja erliselt mahlane. Mingil põhjusel on sisemus aga mõranenud.
Loodetavasti maitseomadusi viimane ei mõjuta.