September - otsad kokku!

"Pidu" põllul hakkab lõppema. Täna, 3ndal septembril võtan ette suurema koristustöö. Korjan saagi peenrasse jäänud taimedelt, sikutan üles kogu maapealse osa ja sätin kokku ka mustad kattekiled...ja muidugi kaared ja kivid - ka need vaja paigutada oma kohale, et järgmisel aastal hea võtta, kui veel soovi arbuusidega mässata.

Kuue Crimsoni transpordiks ettevalmistus ei taha õnnestuda; ühele pean tulema eraldi järele, sest suur koorem ja veeremisaltid viljapallid võivad enne sihtkohta jõudmist uppi käia.

3.09 lõpusaak. Vasakul kollased Golden Olive´id, keskel Crimsonid, paremal Sunshine´id.

3.09 hetkel kogukaim Crimsonite seas, kuid......see pole veel kõik. Ehk, et...

...veel pole peenar tühjaks tehtud.

Jätan ühe ja arvatavasti suurima vilja nädala lõpuni sügispäikest nautima.

 7.09.14

 Suve suurim Crimson (13,5kg) poseerimas koos melonitega (Savor).

Nüüd võib arbuusiviljelemisele selleks aastaks ametlikult punkti panna, aga magusalt mahlaseid viljaampse jagub kaugelt kauemaks. Enda jaoks sai arbuusiisu juba ammu täis söödud. Mis parata; külmade ilmade saabudes kadus isu ka jahutava arbuusilõigu järele, aga see-eest on rõõm kuulda-näha teisi isukalt arbuusi söömas.

Suve suurima arbuusi - 13,5 kilose Crimson Sweet´i - teeme lahti 2 nädalat peale põllult toomist,

27ndal septembril.

 

Kaunis lõpuakord septembrikuule.

August - viljakuu

Augusti alguse suvepalavus annab vihje küpsetele viljadele, mis on saanud hoogsalt paisuda ja suhkruid koguda. Niisamuti on rõõm kohata arbuusilehtede varjus õitel kodumesilasi toimetamas.

 



... või imetleda liblikate hõljuvat tantsu peenarde kohal ning tabada mõnd laskumas hommikupiiskades viljapallile uudistama...

Umbrohuga on hetkel üsna lihtne hakkama saada - peenravahede kõplamine lauspäikesega närvutab rohu kiiresti. Paremal ees peenras kasvavad taimed, kes juunikülmas ja vihmas kõige rohkem kannatada said. Tänaseks on osadel punnid paisumas.

Ja suve esimene arbuus - Golden Olive - saabub 9.08 hommiku ooteks toidulauale!

 

Seest ei ole veel täiesti küpseks saanud, kuid magusa omakasvatatud arbuusimaitse saab suhu küll. Õhtuks, suurema suguseltsi saabumise ajaks, hoiame esimese Starlight´i  kaaluga 4,6 kg.

See vili on küll imeliselt küps ja magus!

 Üsna kiiresti kaovad kandikult mahlast nõretavad arbuusilõigud. Süda on rahul ja meel rõõmus ning sügaval sisimas tunnen tänu nii maitsva elamuse eest. Kes oleks tihanud midagi sellelaadset juunikuu vintsutuste järel oodata-loota-uskuda .

Näib, et augusti keskpaigaks on suur suveleitsak mööda saanud; ööd on muutunud jahedaks. Ka vihmad tervitavad meie kanti üsna sageli.

Veel on maitsmata näiteks Sunshine. Vara uudistada, vast nädala pärast tasub peenrast ühe kaasa võtta.

Little Baby Flower - juunikülmade suurim kannataja  - keskaugustil aga viljad kenasti valmimas.

15.08 aga saabub peenrast esimene 7-kilone. Starlight nagu tõeline STAR!

Ja 18.08 Starlight´i tähelend jätkub nii kaalu kui maitseomaduste poolest. Ei saa salata - see sort on tänavu suve lemmik!

Esimese Sunshine´i (6,2kg) avame 20.08. Ka see sort pole nende kasvatusaastate jooksul oma  maitse tõttu alt vedanud. Jätkuvalt ülimalt hõrk, mahlane, magus.

24.08 üritame tasapisi hakata otsi koomale tõmbama. Taimed, mille lehestik närtsinud, saavad välja tõmmatud ja oletatavalt küpsed viljad tuppa toimetatud.

Ja Starlight jätkab omaenese tähevalguses! 24.08 avame 10-kilose vilja,  jätkuvalt supermaitsev. Sunshine tema kõrval heidab oma rõõmsat päikesekarva tooni. Milline taevalik värvi, maitse ja nimedevalik - Tähevalgus ja Päikesepaiste! Tõelised antidepressandid :)

Augustile omased suured öise ja päevase temperatuuri kõikumised ning udused õhtud-hommikud jätavad laastava jälje arbuusipeenral. Ja kui lehestik närtsib, ei suuda taim enam sünteesida suhkruid viljadesse, mistõttu nii mõnigi alles mõõtu koguv arbuus jääb lõplikult valmimata. Kui lehed on läinud, ei ole minu arust mõtet ka vilju päevase päikese kätte varrele soojenema jätta.

30.08 on osaliselt löögi alla sattunud ka Crimsoni lehestik. Kuna plaanin suuremat koristust ette võtta mõne päeva pärast, septembri algul, jätan arbuusid senikauaks külge. Küll aga võtan kaasa ühe, millel lehed viljavarre lähedal ära kuivanud. 

Siin see esimene Crimson Sweet oma raskuses uhkeldab - 10,4kg. Peenrast on aga tuua veel 7 samanimelist. Tulemus pole paha - kolmel taimel kokku 8 suuremapoolset vilja. Näis, kas osutuvad ka küpseteks.



Heldekäega juuli

Juulis saabuv kuumalaine pöörab arbuusinduses ette teise lehekülje; käes on toibumise aeg. Viimaks saab päevaajaks heita loorid kõrvale ja lubada päiksel ja õhusoojal paitada külmasõjast räsitud taimi. Mõni näeb välja üsna lootusetu.

Kuna lehed peaväädil on kolletunud, otsustan selle tervenisti eemaldada ning oodata ja vaadata, mis tulevik toob. Pildil Little Baby Flower, 4.07.14.

Little Baby Flower pügamise järgselt.

 

Kõik taimed siiski nii hapras seisus ei ole. Kileloori all kasvanud näevad välja jumekamad, kui loorialused arbuusid.



Golden Olive 4.07.14.

Tänu palavatele ilmadele on arbuusid kasvuhoo sisse saanud. Starlight on väga kenasti edenema hakanud nii, et 10.juunil söandan tolmeldada esimese emasõie. Eelmise suve õppetund on hoolega omandatud, et ei maksa selle ettevõtmisega liigselt kiirustada, kui taim alles väike ja väetike; tulemuseks on pidurdus kasvus ja vilja arengus.

Starlight ei lase suurepäraste ilmadega end pikalt meelitada, vaid võtab esimese katsega väljakutse vastu. Pildil kuuepäevane viljapunn (16.07).

Suvi on kenasti oma õigesse rööpasse sobitunud ja nii rõõmustav on tõdeda, et lõunamaise päritoluga arbuusitaimed suutsid üle elada eriliselt raskeid elutingimusi jaganud juunikuu. Jah, võrreldes varasemate aastatega, on lootus esimestele küpsetele viljadele mitu nädalat hiljem. Seda vaid siis,  kui soojad ja päikselised päevad meile veel jätkuvalt naeratavad.

Uskumatu, aga tõsi on see, et kui taimedele on tagatud täpselt sellised tingimused , mida nad õnnelikolemiseks vajavad - ja seda juuli neile hetkel pakub - siis suudavad nad ka kõige lootusetumast olukorrast välja tulla! Siin veel üks juuli algul tehtud jäädvustus minu poolt pügatud virelevast istikust:

...ja 23 päeva hiljem 27.07 on ka need kõige põduramad täies elujõus ja edenemises, ja peagi valmis viljuma.

Vasakul paistab  fragment peenrast, mis elas juunikülmade ajal kileloori all. Nende parameetrid on seetõttu ka suuremad.

 

 

 

 

 

Ja usinamad edenejad on 27. juuliks jõudnud omadega niikaugele.

17-päevane Starlight 27ndal juulil.

2014 aasta kevad - võlud ja vaevad

Nüüd, kus suvepäevad on juba lühenemas ja ööd üsna pimedad, võtan viimaks aega, et teha märkmeid  arbuuside elust sel aastal. Ja väljast kostuva vihmakrabina saatel on eriti mõnus meenutada, kui mitmepalgeline see suvi on olnud.
Seemnete muldapanekuaeg oli kevadel üsna tavapärane - aprilli teine pool. Viie päeva pärast võis tervitada esimesi idanejaid. Pildile on võetud 6 päeva pärast külvi.

Uusi sorte ei hakanud selgi talvel tellima, sest suur mulliümbrikutäis erinevaid seemneid on veel alles, nagu näiteks 2010 aastal Johnnyseeds´ist ostetud ilusa triibulise kuue ja ümara kujuga Starlight, mille magusast maitsest võiks jälle osa saada. Kaks aastat järjest - 2010 ja 2011 - saigi kasvatatud ja väga maitsvaid vilju nauditud, kuid samas tõdetud, et sordi nõrgaks küljeks on taimede soodumus närtsida, eriti enne vilja küpseks saamist. Siinjuures taimed, mis vastu pidasid, andsid väga magusaid arbuuse. Niisiis otsustasin sel kevadel seismajäänud Starlight´i seemned koos Sugar Baby, Sunshine´i, Golden Olive´i, Little Baby Flower´i ja Crimson Sweet´iga mulda pista. Seda enam, et selle mõne kasvatusaastaga on kogemusi ja nippe juurde lisandunud.

Avamaale istutamisega ei hakanud ka sel kevadel kiirustama. Juuni alguseks olid taimed üsna pikaks sirgunud ning õitsema hakanud. Paraku muutub kabariitide kasvades taimede transportimine üsna keerukaks. Nii sai üks Sunshine avamaale viimise käigus viga ja murdus juurekaelast.
Istutamise päeval, 4. juunil oli  ilm suurepärane - päikeseline ja palav. Ka järgmisel päeval jagus leitsakut, mis andis lootust istikute soodsaks juurdumiseks, kuid mida aeg edasi, seda vesisemaks ja jahedamaks olud muutusid. Sel kevadel ei hakanud topeltloore taimede katmiseks lahti rullima, vaid otsustasin ühekordsete kangaste kasuks lootuses et öökülmad ja suur jahedus jäävad iga päevaga aina kaugemale selja taha.
Nädal peale istutamist nägid taimed välja pisut vaevatud.

 Lehed on muutunud kollakamaks ja kasv peetunud.  Mõistes, et ühekordne loor on ilmaolusid arvestades liiga õhuke, otsisin välja paar aastat tagasi põlve otsas meisterdatud kileloori, mis klappis suurepäraselt ühe peenra pikkusega. See võimaldab lehestikul ja juureümbruse mullal jääda kuivemaks ning vähendada taime soodumust nakatuda juureümbruse mädanikku, mis jaheduse ja niiskuse püsimisel võib saada saatuslikuks.

Kileloori all pole ohtu, et päikeselise ilmaga taimedel liiga umbseks ja kuumaks läheb. Looriosa annab õhutust ja kile laseb paremini ka valgust läbi.
Jaanipäevani välja ei olnud ilmad paranenud. Oli jätkuvalt külm ja vihmane, isegi mõni tera rahet langes pilvepiirilt jaanilaupäeval ja mõni taim oli selleks ajaks ka peenrast "lahkunud".
Kui juuni lõpus olen tavaliselt tolmeldanud arbuuside emasõisi, siis sel aastal polnud erilist põhjust ja tahtmist loori alla piiluda, kui et just fotojäädvustamise eesmärgil...et fikseerida kahe peenra taimede seisukord.  Võib aga täheldada väikest erinevust mõlema peenra istikute vahel: arbuusid kileloori all näisid olevat pisut paremas seisukorras.

25.06 - loorialused taimed

25.06 - kileloorialused taimed.