Esimene saak.

Esimese arbuusi maitseme ära tegelikult juba 13. juulil, kui harvendan arbuuse, st lõikan ära üleliigseid vilju. Teen seda seepärast, et taim jõuaks valmistada 1-2 arbuusi korraga. Olen tähele pannud, et kõige suuremad ja maitsvamad viljad suudab taim kasvatada siis, kui võimalikult vähe korraga neid küljes. Seega, see esimene arbuus, mille lahti lõikame, on suure mehe rusika suurune Sunshine F1, mille eemaldan, kuna märkan, et kasv on toppama jäänud nii temal, kui pisut suuremal kaaslasel. Peenras olnud 2,5 nädalat. Kui vilja lahti lõikan, avastan, et on söödav; viljaliha õrnkollane, väga mahlane.
Teise vilja napsan ära 16.07 - üks väiksemat sorti Sugar Baby, kuid tema vist oleks veel kasvanud, kuna viljaliha õrnpunane, seemned helepruunid; on mahlane, kuid mitte nii magus, kui küps arbuus.
Kolmas arbuus on Sugar Baby (alumisel pildil). Võtame ta 20. juulil, täpselt kuu aega peale tolmeldamist. Selline väiksemapoolne 2,5 kg kaaluv küps vili. Maitselt väga mahlane ja magus.












Siin lahtilõigatult. Kohe valmistume teda maitsma.
Neljanda arbuusi võtame kolm päeva hiljem, Sugar Baby, peenras olnud 33 päeva, kaal 3575g, ümbermõõt 60 cm. Tundub, et ta oleks veel kasvanud, kuna koor paksemapoolne, seemned helepruunid, maitselt mitte nii magus, aga igaljuhul söödav. Seega vilja küpsuse hindamine on pagana keeruline. Mõni valmib kiiremini, mõni aeglasemalt. Parematel paladel lasen peenras kenasti küpseda...
Viies arbuus saab maitstud 25.07 hommikul. Väljavalituks osutub Sunshine F1, tolmeldatud 25 päeva tagasi. Kuna avastan taimel 3 vilja, võtan suurima hommikusöögiks kaasa.

Sunshine F1 vili kaaluga 3,1 kg, ümbermõõt 60 cm.

Päris pikka aega pean seda sorti triploidhübriidiks, st seemneteta variandiks ning murran pead, kuidas kasvatada teda nii, et viljaliha seemnevaba oleks, aga alles hiljem uurides süvenenumalt infot kodulehelt, kust seemned ostetud, saab mulle selgeks, et see iseärasus on sellele sordile mu enese poolt külge poogitud. Sordikirjelduses pole sõnakest midagi sellelaadset mainitud.

Viljaliha on kollasel sordil väga magus ja erliselt mahlane. Mingil põhjusel on sisemus aga mõranenud.
Loodetavasti maitseomadusi viimane ei mõjuta.

...ja kui punnid paisuvad...

...siis oh seda põnevust käia peenarde vahet, et kaeda kuis kasvab arbuus! Pildil Sweet Favourite F1 piklik emasõiepung 24. juunil. Viljaalgme kuju vihjab sordi iseärasusele. Seega ümarate arbuuside viljaalgmetest kasvavad kenad ümmargused ponksud. Antud sordi vilja keskmiseks kaaluks loetakse 4-5 kg, lõunapoolsetes piirkondades rohkem.
Järgmisel päeval on õis avanenud ning ootel tolmeldajaid. Kuna äsja on jahedate ilmade periood mööda saamas ja putukaid läheduses vähevõitu ning minu suur soov ca 40 päeva pärast arbuusile tulla, tolmeldan õie usinasti hommikupoolikul ise.

Nädal peale õitsemist (2. juulil). Kõigest seitsme päevaga on seesama viljaalge hämmastavalt mõõtu kogunud.

9. juulil saab täis kaks nädalat viljumisest. Et põnevam oleks jälgida vilja paisumist nädalate lõikes, mõõdan ümbermõõdu ning pikkuse varrest teise tipuni: diameeter: 52 cm, pikkus 32 cm.

16. juulil mõõdan 3-nädalase vilja:

ümbermõõt 59 cm (+ 7 cm),

pikkus 38 cm (+ 6 cm).

Pool aega peenras oldud, pool veel ees.

23.juulil täitub neli nädalat. Toon vahepeal lakast heinu ning asetan "jõmmu" alla, et "higistama" ei hakaks. Päris ponks tükk; mõõdulindi sättimine ümber vilja on omajagu tegemine. Aga uudishimu ei anna rahu.
Selle nädala näitajad:

ümbermõõt 64 cm (+5 cm) ja pikkus 42 cm (+4 cm). Pildil üleval vasakul (lehe taga) spurdib kasvada kolmenädalane Crimson Sweet. Temal veel oletatavalt neli nädalat aega paisuda...

Juulikuu viimane inspekteerimine toimub 30.07, kui piklikul viljal on täis saanud viis nädalat kasvamist-küpsemist.

Ümbermõõtu 68 cm (+4 cm), pikkust ühtekokku 44,5 cm (+2,5 cm). Naaber Crimson Sweet (vasakul üleval) on nõuks võtnud oma diameetriga Sweet Favourite F1 kahvatama panna; päev hiljem kujuneb ümbermõõduks 85 cm! Pildil ei ole parameeter sedavõrd hoomatav, kui ilmsi. Aga peenrale jääb gigant veel vähemalt paariks nädalaks, kui mitte kolmeks...

SOS! Arbuusilehed närtsivad!

Jaanipäeva paiku või peale seda lähevad mõnel taimel lehed longu ja üsna pea kuivavad. Internetis leian teistelgi arbuusiharrastajatel sarnast probleemi olevat. Kahtlustan esialgu mingit seenhaigust ning nähes, kuidas lehtede kärbumine ulatuslikumaks muutub, ei pea pikalt aru ja tõmban mõne taime üles. Ei tule esialgu selle pealegi, et vett võiks vajada. Eelmisel aastal ei kastnud ma taimi kordagi. Igaks juhuks panen osadele vett ja peab mainima, et midagi hullemaks ei lähe. Vastupidi, peale suurt sahmakat hoovihma, muutuvad taimed õige lopsakaks, ajavad hulganisti vääte ja õitsevad.