pühapäev, 26. märts 2017

Hilinenud pilguheit 2016 aasta arbuusikasvatusse

Oi-oi-oi, on kevad 2017 ja võtan viimaks vaevaks teha ülestähendused aastatagusest ettevõtmisest arbuusipeenras, mis kujunes just selliseks nagu ilm ja omaenese valmisolek ning pühendumine võimaldasid. Viimast jagus ehk rohkem muude huvide tarbeks. Küllap tõmbas tuuri maha ka ilm, mis ei olnud kõige soodsam arbuusi-meloni kasvatuseks avamaal.
Taimede ettekasvatamises midagi tavapäratut ei toimunud, ikka aprilli esimeses-teises pooles seemned mulda, pikeerimised ja muu taoline. Pildiarhiivist saan infot, et avamaale olen taimed istutanud 31. mail - ju siis olid nii sobilikud ilmad, muidu oleksin vabalt nädalakese veel oodanud.

 Ülal olev foto on tehtud õhtul kl 21.40, seega on ilm tõepoolest olnud nii hea, et võisin taimed ööseks ilma katteta jätta.
Paistab, et juuni oli üsna  vihmarohke ja jahedavõitu nagu viimastel aastatel olnud, mida kinnitab ülalolev jaanipäeval tehtud foto. Muld on niiske, istikud vinduma jäänud.
Olgugi, et taim ei ole pea kuuga üldse edenenud, ei maksa kaotada lootust ega asuda teda välja sikutama. Kaks pikka kuud suve on veel ees; kõik on võimalik!

Mõni taim on suutnud jaanipäevaks ka kenasti edenema hakata. Pildil Starlight.
 
Et mitte oma ettevõtmises jääda soodsate ilmade ja mesilaste ootele, astun sammu viljumisvõimalustele lähemale. Nimelt 3 juuli hommikul pilves, kuid kuiva ilmaga avanes võimalus tolmeldada paar emasõit, kuid üsna pea hakkas tibistama vihma. Eksperimentaator minus leidis, et on vaja tuppa joosta ning tuua paar plastikust joogitopsi ning katsetada nende tõhusust arbuusinduses.

Selgub, et sellest ettevõtmisest oli viljumisel abi, kuigi kippus tops selle vihmase ilmaga ära veerema
 Aga  vili on igatahes hakanud edenema.

 
Juulis nagu näha,  said taimed kasvuhoo sisse, väädid laiendasid oma ala ja igal hommikul olid uued õied tolmeldajate ootel.
Viljaalged kui tikrid reas!
Crimson Sweet paisumas
 
Peenar 29.07.
 
30. juulil tõime peenrast esimese arbuusi - Starlight. See pisem tuli vanemate kasvuhoonest, mille kasv jäi tagasihoidlikuks.



Välitingimustes edenenud vilja koores on sooned, mis vihjavad kõikuvatele ilmastikutingimustele. Mõlemad viljad said samal päeval ka lahti lõigatud. See kasvuhoone arbuus osutus väga mahlaseks ja magusaks, kuid avamaa arbuus oli lõhenenud, värvilt heleroosa, valgete seemnetega ja vähem magus. Sordiks mõlemal Starlight.


Sweet Favorite augusti keskel.

Crimson Sweet
Paljudes kui mitte kõigis viljades esines sel suvel lõhesid, mõne arbuusi viljaliha oli ka kiuline. Põhjuseks minu arusaamist mööda äärmuslikud ilmaolud; suured temperatuurikõikumised, rohke niiskus vmt. Ka melonite valmimine võttis sel suvel kauem aega,  tänu vihmastele ilmadele, mistõttu otsest päikesevalgust vähem.
 

 
 Mida enam sügise poole, seda enam vaibus mu kirg arbuuside ja melonite jahutava ja mahlase maitse järele. Jäi peenrast viljade tassimise rõõm ja vaev.
 
 
 Crimson Sweet oli üks viimaseid vilju, mille me avasime ühel hilissügisõhtul. See põrakas arbuus alumisel pildil oli jäänud pikaks ajaks kööki kaunistama, kuni ühel novembrikuu õhtul, 16.11, kui tütrel oli külas vahetusõpilane Rootisist, tegime arbuusi naljapärast lahti. Naljapärast ses mõttes, et keegi väga ei lootnud sellest maitsvat ampsu enam saada.
Nii ka tõepoolest juhtus.
 Poolitatud vili ei kutsunud sööma. Sellegipoolest võttis viljalihast paar tükki nii abikaasa, kui ka külaline ning mõlemad tõdesid, et vilja maitsel ei olnud suuremat häda midagi. Minu suu vett ei jooksnud ja degusteerimisest osa ei võtnud. Hea, et kõigil arbuusimekkijatel jäid kõhud terveks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar