Olen ülimalt rahul, et kevadel vara pistan pika valmimisajaga arbuuside seemned mulda ning riskin keset maikuud (11.05) nad juba peenrasse istutada. Tänu sellele õnnestub mõnda maitsta juba juuli viimastel päevadel, põhiosa siiski augusti alguses ja keskel. Ma pole küll uurinud, millised on kriteeriumid, et nimetada üht või teist sorti kiiresti-, kesk- või kauavalmivaks, kuid julgen spekuleerida ja oma vähestele kasvatuskogemustele tuginedes pidada meie kliimas pikka kasvuaega nõudvateks arbuusideks selliseid, milledel kulub tõusmetest kuni viljade küpsemiseni vähemalt 85 päeva või enam. Oma peenralt võiksid seda rühma esindada näiteks Sweet Siberian (85), Crimson Sweet (85), Legacy (85), Tom Watson (87), Cal Sweet (90), Osh Kirgizia (95 ), Congo (95 ) ....
Olgugi, et vamimisaeg on lühem, ei saa ma üle ega ümber oma selle suve lemmikust triploidhübriidist Orange Sweet (80), mis pildil üleval ja all.
Et saaks ühel päeval maitsta mahlast ja küpset viljaliha, nõuab see pikka meelt. Tulemus on, aga seda väärt! Paraku sõltub paljugi meie ilmast. Mu taimed jõuavad küll teist korda (juuli lõpus-augusti alguses) viljuda, kuid sagedaste vihmade ning suhteliselt jahedamate temperatuuride tõttu jäävad kõne all olevad arbuusid väiksemaks ja oletatavalt küpsevad ka 
kauem. Maitsegi pole kindla peale päris see, mis kesksuvistel viljadel.
Et saaks ühel päeval maitsta mahlast ja küpset viljaliha, nõuab see pikka meelt. Tulemus on, aga seda väärt! Paraku sõltub paljugi meie ilmast. Mu taimed jõuavad küll teist korda (juuli lõpus-augusti alguses) viljuda, kuid sagedaste vihmade ning suhteliselt jahedamate temperatuuride tõttu jäävad kõne all olevad arbuusid väiksemaks ja oletatavalt küpsevad ka 
kauem. Maitsegi pole kindla peale päris see, mis kesksuvistel viljadel.
Kaalumisel on Crimson Sweet - väga mõnusa, magusa ja mahlase viljalihaga sort. Väärib igati kohta peenras.
11ndal augustil toon põllult ära esimese Congo vilja, mis tervelt 53 päeva kasvab ja küpseb varrel. See 7 kg kaaluv Congo-jõmm tekitab elevust oma väljanägemise tõttu, kuna ei ole mittekusagilt otsast piklik nagu võiks antud sordile olla iseloomulik.
Vili on ilus ümar ja maitse võrratu, mistõttu saab minust koheselt Congo-fänn ning jään pikisilmi ootama järgmisi küpseid, nüüd juba piklikke ja tumerohelisi ja veel tõmmumate triipudega Congosid. Selle arbuusi sisust fotojäädvustusi ei jää. Avame ta ühel üsna hilisel õhtutunnil koos mitme-setme inimesega, mil ei pea vajalikuks välgurežiimi kasutada ning pildid jäävadki tegemata. Leidub, aga fotosid piklikest variantidest erinevas kasvustaadiumis. Nagu näiteks see kesksuvise päikese paistel tehtud ülesvõte Congost.
Siin on pilt Cal Sweet´ist oma ilusas triibulises kuues. Tänu palavale ja päikeseküllasele juulile on lootust saada maitsvat saaki ka sellelt sordilt. Arvatavasti olnuks möödunud suvi suurekasvulistele ja pikalt valmivatele arbuusidele veelgi ideaalsem, aga pole seegi hooaeg teab, mis halb, ma loodan.
Ankurtriinu mõõdab arbuusi. Küllap hindab seda sorti heaks. Või tunneb huvi pisiputukate (lehetäide jmt) vastu ning on juhuslikult maandunud viljale maad uurima?
Cal Sweet ja Legacy on välimuselt vägagi sarnased. Jääksin ilmtingimata sortide eristamisel-tuvastamisel hätta, kui puuduksid selleks otstarbeks tekitatud nimesedelid taimedel.
See ümar sort - Osh Kirgizia - on ilusa ja omapärase kooremustriga. Tore on kõndida peenarde vahel ning koputada-patsutada üht või teist kopsakat viljapalli ning manitseda end kannatlikkusele. Ükskord saab ta küpseks nii kui nii.
Käes on hetk lõigata lahti 7 kg kaaluv Osh Kirgizia. Mees teeb seda, nagu alati. Nuga on poolitanud juba arbuusi, aga vilja sisu veel ei näe. Ei näidata! Mees ei näita, kruttides üles ootusärevust, emotsioone. Põnev! ....
Mmmm! Avanev pilt on ootuspärane. Mõnusalt värske arbuusi lõhn hõljub õhus. Osh Kirgizia roosakaspunane viljaliha on väga maitsev, mahe ja mahlane, värskendav.... Ka see sort paneb tunnustavalt pead vangutama. Kooreosa on küll paks, aga seetõttu ka heade transportimisomadustega. Paraku vajab ta, nagu paljud teised siinmainitud sordid, pikki päikselisi päevi ning kannatlikkust, kuni saabub õnnis hetk, et maitsta omaenese ja ennekõike looduse poolt kombineeritud mahlast loomingut!
Jaa, seda võis ette aimata, aga laiskuse tõttu jäävad õigel ajal vihmakiled taimedele organiseerimata ning nüüd paljastab muidu igati paljukiidetud arbuusisort oma nõrga lüli. Liigse vee tagajärjel prõksatavad pooltoored viljad lõhki.
